Sõjatuvid läbi aegade

Sõjatuvi on tuvi, keda on kasutatud sõdades teadete edastamiseks juba enne meie ajaarvamist. Linnud on head sõnumitoojad – sõltumatud, märkamatud ja vastupidavad. Nende abiga saadeti sõna juba Vana-Roomas üle 2000 aasta tagasi.

19.sajand

1871. aastal, Prantsuse-Preisi sõja ajal, kasutas Prantsuse armee kuumaõhupalle, et transportida tuvisid vaenlase tagalasse. Linnud kandsid Londonist Pariisi tuhandeid mikrofilme ning linna neljakuise piiramisrõnga ajal edastati üle miljoni sõnumi. See kogemus tõestas, kui kasulikud on sõjatuvid. Ning esimeses maailmasõjas võeti nad juba laialdaselt appi.

Esimene maailmasõda
1914. aastal oli Prantsuse armeel Marne’i lahingus juba 72 tuvilat. Ameerika armee Signal Corps kasutas Prantsusmaal 600 tuvi. Üks kuulus sõjatuvi, Cher Ami, sai Croix de Guerre palmioksaga, kui toimetas Verduni lahingu ajal kohale  elutähtsa sõnumi. Väidetavalt päästis Cher Ami sellega 72 sõduri elu, kuid ise hukkus.

Loe lisa Cher Ami eduloost 

Teine maailmasõda ja hiljem

Teise maailmasõja ajal kasutas Suurbritannia umbes 250 000 sõjatuvi. Kokku 32 tuvi autasustati kõige kõrgema loomaautausuga, Dickini medaliga. Sealhulgas said medali USA armee Pigeon Service’i tuvi G.I. Joe ja Iiri tuvi Paddy.

Suurbritannia lennuministeerium treenis tuvisid ka väikeste lõhkekehade või biorelvade kandmiseks, kuid see idee ei saanud tegelikult toona veel teoks. 1948. aastal otsustati tuvide edasisest sõjalisest kasutamisest loobuda. Salateenistus MI5 hoidis kuni 1950. aastani tsiviiltuvilates siiski veel sadat tuvi, et

Kui Šveitsi armee lõpetas väidetavalt oma tuvide sektsiooni alles 1996. aastal, siis India politsei tabas nii 2000. kui ka 2016. aastal tuvisid, kes võisid levitada salajasi sõnumeid, sealhulgas ähvardusi peaminister Narendra Modile. (Sepitsuste taga arvati olevat Pakistani relvarühmitus Lashkar-e-Taiba (LeT).)

Illusioon ja ajaloo jätk

Viimaste aastakümnete sündmused (nagu India politsei tabatud salajased sõnumituvid), näitavad, et tuvid võivad olla olulisemad ja salapärasemad, kui esmapilgul arvata. Just pärast neid juhtumeid hakkas 2016. aastal levima satiiriline liikumine Birds Aren’t Real, mis väidab, et tänapäeva linnud on tegelikult valitsuse jälgimisdroonid. Kuigi Peter McIndoe’i loodud narratiiv on naljakas ja absurdselt liialdatud, loob see siiski selge silla ajaloolise sõjatuvide teenistuse ja tänapäeva vahel. Kui juba sõjatuvid olid kord nii olulised, mis võiks olla nende lindude roll täna?

Kui juba 20. sajandi alguses oli tuvide kasvatamine ja treenimine militaarotstarbel nii levinud ja üksikasjalik, pole raske ette kujutada, et tänapäeva valitsused on seda kontseptsiooni edasi arendanud täiesti uuel moel. Just nagu Birds Aren’t Real liikumises väidetakse, võivad linnud olla jälgimisseadmed. Mis sina arvad – mõni ehk ongi tehnoloogia ja looduse kummaline hübriid?