Luhatuvi [Columba prato]– sisemaise sõstraistanduse kuningas
Selle tuvi lugu algab asustamata rannikualadelt, kust ta kunagi pesitses. Luhatuvi [Columba prato] pole linnatuvi. Ära aja teda segi ka õõnetuvi [Columba oenas] ega kaelustuviga [Columba palumbus].
Kui inimtegevus Luhatuvi tema kodust peletas, rändas lind toitu ja varjupaika otsides sisemaale: mereäärsed golfiväljakud, supelrannad ja kemikaalidega „rikastatud” rohealad ei pakkunud loodust ülistavale tuviliigile enam sobivat elukeskkonda. Tänaseks võib lindu leida peamiselt Luhalt, Märjamaa mahesõstraistandusest ning seda ümbritsevatest metsadest. See on paik, kus lindude ja marjade maailm põimub, kus tuvid maanduvad, jälgides ümbritsevat neile omase veidi hullumeelse pilguga.
Kehakuju ja välimus
Luhatuvi meenutab veidi Strasserit, Saksa lihatuvide esindajat, kuid on selle linnuga võrreldes massiivsem, kaaludes pea kolm‑neli korda rohkem. Täiskasvanud emaslinnud kaaluvad 8–11 kg, isaste isendite kehakaal võib ulatuda kuni 16 kilogrammini, mis teeb neist väga jõulised ja tugevad linnud. Luhatuvi sulestik on rohekas-pruunikate laikudega, mis sulandub kaunilt sõstraistanduse ja metsarohelusega. See muudab isendi silmapaistvaks ent samas raskesti kättesaadavaks väiksematele kiskjatele.
Toitumine
Luhatuvi on gastronoomiline maitsemeister: ta naudib värskeid musti sõstraid, mille lehed annavadki ilmselt tema sulestikule veidi roheka läike. Teravili on luhatuvi talvine toit — suve lõpus korjatud viljaterad pakuvad külmadel kuudel energiat.
Huvitav fakt: luhatuvi suudab korraga seedida kuni 25–30 marja, sortides välja just kõige küpsemad ja mahlakamad. Mõnikord, kui päike läbi lehtede paistab, võib jälgida, kuidas lind hoolega valida püüab: nopib täiuslikult valminud sõstramarja ja jätab kergelt rohelised küpsema.
Käitumine ja meeleline eripära
Pealesunnitud elupaiga vahetusega kaasnes ka Luhatuvi sensoorne deprivatsioon: linnu tajumismeeled muutusid teravamaks: silmad jälgivad iga liikumist, kõrvad püüavad kõige vaiksematki häält. Linnu veidi ebalev olek tuleb rännuvintsutustest ja uue keskkonna väljakutsetest. Samas on tegu väga kohanemisvõimelise ja targa metstuviliigiga, kes oskab vältida ohtlikke kiskjaid ning leida toitu nii talvel kui ka suvel seal, kus mõnigi teine jääb hätta.
(Refereeritud allikas: Kugerliivastepihiir, V. 2017. „Luhatuvi sensoorne deprivatsioon.“)
Sõstrainstanduses maandunud luhatuvi on rohkem kui linnuliik: ta on sümbol looduse ja mahetootmise ühendusest. Aastaid tagasi, mil linnu tähelepanelik pilk kohtus vaikse metsa veeres magushapukate marjadega, sai alguse Luhatuvi väike ent sisukas universum.
