Meie plaan elada maal oli kantud hipsterlikust romantikast – lihtne elu, tükike põldu, võimalus ja soov kasvatada midagi, mida teistega jagada. Istutasime musti sõstraid, sest neid ei himusta ei linnud, kitsed ega jänesed. Korjasime esimese saagi ja siis kõik muutus... Marju oli rohkem, kui me ette oskasime kujutada ja nende korjamine võttis rohkem aega, kui meil võtta oli. Aga saime hakkama! Esimesest suuremast saagist sai jõulumoos, järgmiste aastate marjadest marmelaad, siis šokolaadiga maius ja lõpuks villisime purki mullijoogisarja KAMP. Iga saavutuse taga oli soov pakkuda rannikualadelt väljatõrjutud luhatuvile meie juures püsivat kodu. Argipäev: oleme oma unistustele jõudsalt järele jõudmas -[...]

Marmelaad – kas mahlane maius või maskeeritud suhkur? Marmelaad — mmm ... see roosipunane hoidis, mille külmal talvepäeval röstsaiale laotad. Aga mida päris marmelaad õigupoolest endast kujutab? Ja kuidas sünnib tänapäevane marmelaadikommimaagia — on see pigem meelepete? Luhatuvi teab! Marmelaadieetikast Euroopa Liidu tasandil kehtiva Directive 2001/113/EC „Jam Directive“ kohaselt on marmelaadi määratletud kui segu, mis koosneb veest, suhkrust ja ühest või mitmest tsitruseliste puuviljade derivatsioonist (mehu, püree, mahl, koor vms). Direktiivi normide lisas (Annex II) sätestatakse, et 1000 g valmistoote valmistamiseks peab olema kasutatud vähemalt 200 g tsitruselisi puuvilju, millest vähemalt 75 g peab olema saadud viljalihast. Lisaks peab lahustuvate kuivainete[...]

**Kuidas King James pani Jumalale sõnad suhu. Me oleme harjunud mõttega, et Piibel on püha. Et see on tõde, mis lihtsalt on. Aga mis siis, kui Piibel polegi päriselt? Või vähemalt — mitte päriselt selline, nagu meile öeldakse... Kui sõna saab poliitikaks AD 1604: Inglismaad valitseb Kuningas James I — rahulikul moel, ent sügava sooviga valitseda nii maa kui ka mõtte üle. Kuningas näeb, kuidas tema rahvas on lõhestunud: osa loeb Geneva Piiblit, mis räägib Jumalast, kes eelistab rahvast kuningale. Ohtlik raamat! ...liiga demokraatlik, liiga iseseisev. Aga siis sünnib idee: teeme uue Piibli! Mitte lihtsalt tõlke, vaid tõe, mille iga[...]

Cher Ami oli Ameerika tuvikasvatajate poolt treenitud ja seejärel Prantsusmaale esimesse maailmasõtta saadetud vapper kirjatuvi (loe ka Sõjatuvid läbi aegade). Ta osales Meuse-Argonne'i pealetungi ajal 77. USA jalaväediviisi Lost Battalion päästmises. 4.oktoobril 1918. aastal lahinguväljalt teatega tagasi lennates sai Cher Ami raskelt vigastada – killutabamuse rindu ja paremasse jalga ning jäi vasakust silmast pimedaks. Hoolimata sellest suutis tuvi tagasilendu jätkata ja diviisi peakorterisse jõuda. Haavatud lind läbis selleks pea 40 kilomeetrit 25 minutiga (s.o 90 km/h!) ning päästis nii 72 meest. Kokku päästis Cher Ami sõjas teadaolevalt 194 inimelu. Kuna tuvi jalg oli rängalt kahjustatud, amputeeriti see osaliselt ning Cher[...]

Luhatuvi [Columba prato]– sisemaise sõstraistanduse kuningas Selle tuvi lugu algab asustamata rannikualadelt, kust ta kunagi pesitses. Luhatuvi [Columba prato] pole linnatuvi. Ära aja teda segi ka õõnetuvi [Columba oenas] ega kaelustuviga [Columba palumbus]. Kui inimtegevus Luhatuvi tema kodust peletas, rändas lind toitu ja varjupaika otsides sisemaale: mereäärsed golfiväljakud, supelrannad ja kemikaalidega „rikastatud” rohealad ei pakkunud loodust ülistavale tuviliigile enam sobivat elukeskkonda. Tänaseks võib lindu leida peamiselt Luhalt, Märjamaa mahesõstraistandusest ning seda ümbritsevatest metsadest. See on paik, kus lindude ja marjade maailm põimub, kus tuvid maanduvad, jälgides ümbritsevat neile omase veidi hullumeelse pilguga. Kehakuju ja välimus Luhatuvi meenutab veidi Strasserit, Saksa[...]

Keskkonnasõbralik pakend on üks osa meie identiteedist. Ettevõtte tegevust alustades teadsime, et meie eesmärk on pakkuda kohalikku, mahetoodetud ja värsket marja. Vastutustundlike tootjatena teeme seda nii, et suuname oma väikese ettevõtmise tagasihoidliku toodangu kohalikule turule, meile võimalikult lähedale. Ei mingeid suuri laadungeid ja lennukeid üle ooekanide rändamas. Jätkusuutlik materjal on ainuõige valik Üks osa sellest, et meist jääks järele väiksem jalajälg, on toodete pakendamine. Jätkusuutlik materjal oli meie jaoks midagi, mille osas me järeleandmisi teha ei soovinud. Pakendi valik oli sellegipoolest päris pikk protsess. Proovisime läbi erinevaid variante[...]

Kas teadsid, et soome teadlased on kindlaks teinud, et kui pärast söömist pista veel suhu ka 75 grammi (1,5 dl) musti sõstraid, siis aitab see ära hoida veresuhkru kõikumisi? Tavapäraselt tõuseb pärast toidukorda meie veresuhkrutase lakke. Mustad sõstrad aga tasakaalustavad glükoositaseme muutusi, hoides tagasi versuhkru tõusu, aga viivitades samal ajal ka langusega. Usutakse, et selline imepärane mõju on seotud polüfenoolühenditega, antotsüaanidega, mida mustsõstrad sisaldavad. Teadlased on ühel meelel, et kui pikema perioodil kestel järjepidevalt neid marju süüa, võib mõjuda mustsõstar ravimina, aidates vältida diabeeti haigestumist. Meie mustsõstra maiuse valmistamisel on kasutatud 100 grammi maiuse kohta vähemalt 35 grammi[...]

Kas sinu jaoks on ka marjade korjamine midagi, mida meenutad lapsepõlvest tüütu kohustusena? Päike paistab ja maailm on kõigeks valla, aga sina pead põõsa eest kägaras mari-marja haaval ämbreid täitma. Kuidas võtta, lapsena ei tahtnud me ka magama minna. Praegu ilmselt viskaks igal vabal hetkel jalad seinale ja põõnaks. Mustsõstrapõõsad on ka muutunud nii meie kui paljude teiste jaoks taas ahvatlevaks. Mustsõstrapõõsaste kõik osad lõhnavad tugevalt ja spetsiifiliselt. See imeline lõhn ja maitse sunnib meid noppima isegi nende põõsaste lehti. Meie põõsaste marjad on iseäranis prisked ja mahlased Kui[...]