Meie plaan elada maal
Meie plaan elada maal oli kantud hipsterlikust romantikast – lihtne elu, tükike põldu, võimalus ja soov kasvatada midagi, mida teistega jagada. Istutasime musti sõstraid, sest neid ei himusta ei linnud, kitsed ega jänesed. Korjasime esimese saagi ja siis kõik muutus... Marju oli rohkem, kui me ette oskasime kujutada ja nende korjamine võttis rohkem aega, kui meil võtta oli. Aga saime hakkama! Esimesest suuremast saagist sai jõulumoos, järgmiste aastate marjadest marmelaad, siis šokolaadiga maius ja lõpuks villisime purki mullijoogisarja KAMP. Iga saavutuse taga oli soov pakkuda rannikualadelt väljatõrjutud luhatuvile meie juures püsivat kodu. Argipäev: oleme oma unistustele jõudsalt järele jõudmas -[...]
Marmelaad – kas mahlane maius või maskeeritud suhkur?
Marmelaad – kas mahlane maius või maskeeritud suhkur? Marmelaad — mmm ... see roosipunane hoidis, mille külmal talvepäeval röstsaiale laotad. Aga mida päris marmelaad õigupoolest endast kujutab? Ja kuidas sünnib tänapäevane marmelaadikommimaagia — on see pigem meelepete? Luhatuvi teab! Marmelaadieetikast Euroopa Liidu tasandil kehtiva Directive 2001/113/EC „Jam Directive“ kohaselt on marmelaadi määratletud kui segu, mis koosneb veest, suhkrust ja ühest või mitmest tsitruseliste puuviljade derivatsioonist (mehu, püree, mahl, koor vms). Direktiivi normide lisas (Annex II) sätestatakse, et 1000 g valmistoote valmistamiseks peab olema kasutatud vähemalt 200 g tsitruselisi puuvilju, millest vähemalt 75 g peab olema saadud viljalihast. Lisaks peab lahustuvate kuivainete[...]
Tuvi tabati salakaubaveol — kõhus mikrokiip ja väike USB
Tuvi tabati piiril salakaubaveol — kõhus mikrokiip ja väike USB Piiril toimunud ootamatu vahejuhtum tõi päevavalgele kummalise leiu: tolliametnikud tabasid kahtlase linnu, kes püüti riiki tuua salakaubana. Lähemal uurimisel selgus, et tegu polnud tavalise tuvi, vaid tõelise „tehnoloogilise võluriga” — linnu kõhus oli mikrokiip ja väike USB-mälupulk. Tolliametnikud ei suutnud algul uskuda oma silmi: „See näeb välja nagu täiesti tavaline tuvi, aga kui avastad selle sisemusest…“ ütles üks ametnik, kes soovis anonüümsust. Uuringud jätkuvad ja lind paigutati eraldi karantiini, et selgitada, milliseid andmeid USB sisaldab ja kas tuvi on osa suuremast vandenõust. Eksperdid rõhutasid, et juhtum on ainulaadne, kuid see[...]
Piibel ja tuvi – jumalik seire või taevasõnum?
Jätk uurimuslikule arvamusele „Kõik linnud ei ole päriselt“. Kui vandenõumaailmas räägitakse mehhaanilistest tuvidest ja valitsuse droonidest, siis teoloogid tuletavad meelde, et just tuvi on vanim teadaolev seirevahend — mitte küll tehnoloogiline, vaid mütoloogiline. Nad ütlevad, et juba Noa-päevil tegutses tuvi luurajana ja muutis inimkonna saatust (lennates tundmatule maale ja naastes luureandmetega). Nii sündis esimene „raport“: üks oliivipuu võrse leht. Tänapäeva piibliteadlased on omavahel jagunenud. Osa peab tuvi Jumala Vaimu kehastuseks, teised näevad temas hoopis varjatud kommunikatsioonisüsteemi, mille abil inimesed püüdsid luua ühendust „ülalt saadetud“ jõududega. Kas pole huvitav, et Piiblis mainitakse tuvist rääkides nelja inimkäitumise võtmeemotsiooni: nii leina, lootust, ohvriks[...]
Kas Piibel on päriselt?**
**Kuidas King James pani Jumalale sõnad suhu. Me oleme harjunud mõttega, et Piibel on püha. Et see on tõde, mis lihtsalt on. Aga mis siis, kui Piibel polegi päriselt? Või vähemalt — mitte päriselt selline, nagu meile öeldakse... Kui sõna saab poliitikaks AD 1604: Inglismaad valitseb Kuningas James I — rahulikul moel, ent sügava sooviga valitseda nii maa kui ka mõtte üle. Kuningas näeb, kuidas tema rahvas on lõhestunud: osa loeb Geneva Piiblit, mis räägib Jumalast, kes eelistab rahvast kuningale. Ohtlik raamat! ...liiga demokraatlik, liiga iseseisev. Aga siis sünnib idee: teeme uue Piibli! Mitte lihtsalt tõlke, vaid tõe, mille iga[...]
Cher Ami, põhjus rääkida tuvidest
Cher Ami oli Ameerika tuvikasvatajate poolt treenitud ja seejärel Prantsusmaale esimesse maailmasõtta saadetud vapper kirjatuvi (loe ka Sõjatuvid läbi aegade). Ta osales Meuse-Argonne'i pealetungi ajal 77. USA jalaväediviisi Lost Battalion päästmises. 4.oktoobril 1918. aastal lahinguväljalt teatega tagasi lennates sai Cher Ami raskelt vigastada – killutabamuse rindu ja paremasse jalga ning jäi vasakust silmast pimedaks. Hoolimata sellest suutis tuvi tagasilendu jätkata ja diviisi peakorterisse jõuda. Haavatud lind läbis selleks pea 40 kilomeetrit 25 minutiga (s.o 90 km/h!) ning päästis nii 72 meest. Kokku päästis Cher Ami sõjas teadaolevalt 194 inimelu. Kuna tuvi jalg oli rängalt kahjustatud, amputeeriti see osaliselt ning Cher[...]
Sõjatuvid läbi aegade
Sõjatuvid läbi aegade Sõjatuvi on tuvi, keda on kasutatud sõdades teadete edastamiseks juba enne meie ajaarvamist. Linnud on head sõnumitoojad – sõltumatud, märkamatud ja vastupidavad. Nende abiga saadeti sõna juba Vana-Roomas üle 2000 aasta tagasi. 19.sajand 1871. aastal, Prantsuse-Preisi sõja ajal, kasutas Prantsuse armee kuumaõhupalle, et transportida tuvisid vaenlase tagalasse. Linnud kandsid Londonist Pariisi tuhandeid mikrofilme ning linna neljakuise piiramisrõnga ajal edastati üle miljoni sõnumi. See kogemus tõestas, kui kasulikud on sõjatuvid. Ning esimeses maailmasõjas võeti nad juba laialdaselt appi. Esimene maailmasõda 1914. aastal oli Prantsuse armeel Marne'i lahingus juba 72 tuvilat. Ameerika armee Signal Corps kasutas Prantsusmaal 600 tuvi.[...]
KAMP f
Sinu kamp, sinu mull Võitlejahingena oleme asunud rinda pistma joogitootjate kirjus maailmas seal laiutavate gigantidega. Kui seni vormisime omakasvatatud mustsõstrad Luhatuvi kaubamärgi alt käsitöömaiuseks, siis uus plekkpurgis mullijook KAMP f kustutab janu ning on äratuntavalt väga marjase maitsega. Sinu kamp, sinu mull tuvipildiga purgis Paras purk Koostiselt on KAMP f taotluslikult vaoshoitud – oma istanduses mahepõhimõttel kasvatatud marjadest pressitud mustsõstramahl, suur hulk puhast vett, törts suhkrut, vastutustundlikult süsihappegaasi ning mikrogrammides mõõdetav kogus foolhapet. Purkipanekul pole kasutatud sälitus-, lõhna-, ega maitseaineid. Tulemus on midagi enamat, kui kodune lõbusate mullidega[...]
Luhatuvi [Columba prato]
Luhatuvi [Columba prato]– sisemaise sõstraistanduse kuningas Selle tuvi lugu algab asustamata rannikualadelt, kust ta kunagi pesitses. Luhatuvi [Columba prato] pole linnatuvi. Ära aja teda segi ka õõnetuvi [Columba oenas] ega kaelustuviga [Columba palumbus]. Kui inimtegevus Luhatuvi tema kodust peletas, rändas lind toitu ja varjupaika otsides sisemaale: mereäärsed golfiväljakud, supelrannad ja kemikaalidega „rikastatud” rohealad ei pakkunud loodust ülistavale tuviliigile enam sobivat elukeskkonda. Tänaseks võib lindu leida peamiselt Luhalt, Märjamaa mahesõstraistandusest ning seda ümbritsevatest metsadest. See on paik, kus lindude ja marjade maailm põimub, kus tuvid maanduvad, jälgides ümbritsevat neile omase veidi hullumeelse pilguga. Kehakuju ja välimus Luhatuvi meenutab veidi Strasserit, Saksa[...]
