Marmelaad – kas mahlane maius või maskeeritud suhkur?

Marmelaad — mmm … see roosipunane hoidis, mille külmal talvepäeval röstsaiale laotad. Aga mida päris marmelaad õigupoolest endast kujutab? Ja kuidas sünnib tänapäevane marmelaadikommimaagia — on see pigem meelepete? Luhatuvi teab!

Marmelaadieetikast

Euroopa Liidu tasandil kehtiva Directive 2001/113/EC „Jam Directive“ kohaselt on marmelaadi määratletud kui segu, mis koosneb veest, suhkrust ja ühest või mitmest tsitruseliste puuviljade derivatsioonist (mehu, püree, mahl, koor vms). Direktiivi normide lisas (Annex II) sätestatakse, et 1000 g valmistoote valmistamiseks peab olema kasutatud vähemalt 200 g tsitruselisi puuvilju, millest vähemalt 75 g peab olema saadud viljalihast. Lisaks peab lahustuvate kuivainete sisaldus olema vähemalt 60% (välja arvatud erandid), mis tähendab, et massi muudab magusaks suhkur ja toote säilivus on määrava tähtsusega.

Eestlaste õnneks (!) sätestati 2024. aastal, et mõistet „marmelaad” võib mõnes liikmesriigis vabamalt kasutada. Selline toode võib sisaldada ka mitte-tsitruselisi marju. Samuti suurendati tarbekaupade sektoris minimaalse puuviljakoguse nõuet (näiteks moosis peab 1 kg toote kohta olema vähemalt 450 g puuvilja).

Selline ettekirjutus annab lootust, et kui toode poeriiulil kannab nime „marmelaad”, sisaldab see olulises mahus marja- või puuviljapüreed (mitte ainult suhkrusiirupit, värvainet ja maitseaineid). Vastasel juhul (kui maiustus ei vasta regulatsioonile või on puuviljasisaldus märgatavalt alla nõude) saab tarbija petta.

Miks ja kuidas muutuvad marmelaadikommid silmapetteks?

Kujutage ette kommikarbis sädelevaid väikesi tükikesi — mõnusad värvid, kaunis ja krõbisev pakend, magus lubadus. Aga mis on sees? Paljudel juhtudel on tegemist magustatud suhkrusiirupiga, millel vaid väliselt marmelaadi vorm, värv ja lõhn, ent puuvilja- või marjapüree osakaal on väga väike või puudub sootuks.

Miks siis nii? Kui puuviljad-marjad on tootja jaoks kallid ja hooajalised, oleks puuviljasisalduse hoidmine talle majanduslik põnts. Ka teeb tihti muret nende säilitamine ja pakendamine – suhkrusiirup on ju stabiilsem ja lihtsamini töödeldav kui kõrge puuviljasisaldusega mass. Kasutatakse ära ka ettekirjutustes sisalduvaid lünki – vaja on küll täita puuvilja miinimumkogust, kuid mitte-tsitruselisi marju kasutades võib pugeda „marmelaadi“ hägusama tõlgenduse taha.

Nii võibki tekkida olukord, kus marmelaadikommi silt jätab mulje puuviljasest rikkusest, kuid tegelikkuses sööd suhkrumassi, lõhna- ja värvaineid, maitsetugevdajaid ning õige vähe saad suhu ka päris marja või puuvilja.

Luhatuvi marmelaad on aus ja kirglik

Meie Luhatuvi marmelaadiga on lugu aus. Oleme veendunud, et marmelaad peab tõesti sisaldama märkimisväärses koguses püreed, et tunneksid selle maitset ja tekstuuri ning saaksid toidukunstist väärtusliku elamuse. Luhatuvi mustsõstramarmelaadi maius sisaldab vähemalt 35% mustsõstrapüreed, mis on tunduvalt kõrgem paljude kommiversioonide näitajaist.
See tähendab, et iga maiusepala toob sinuni eheda marjapuudutuse, mitte ainult suhkruse illusiooni.

Mida tarbija peaks teadma

• Vaata toote etiketti: kui marjapüree või -mahla sisaldus on märgitud väga väikese protsendiga (näiteks <10%), siis toode võib olla pigem suhkrul põhinev.
• Kontrolli koostisosa loetelu: suhkrud ja siirupid esimesena → marja mass kaugel all – võid küsida, kas see on tõeline marmelaad või imitatsioon.
• Mäleta regulatsioon: Directive 2001/113/EC sätestab minimaalsed puuviljakogused ja lahustuva kuivainete kontrolli üle.

Kokkuvõtteks: meie Luhatuvi marmelaad ei ole lihtsalt komm, mis tahab näida marmelaadina — see on päris marjast tehtud marmelaad, mis kannab endas maitset, tekstuuri ja lugu. Ja kui tuvi näed, siis tead, et see komm on midagi hoopis enamat, kui lihtsalt magus amps.